Hipnoze Regresaun

Da Reincarnatiopedia.

Regresaun Hipnoze (iha lian Inglés, Regression Hypnosis) mak métodu ida ne'ebé uza Hipnoze hodi hasa'e memorias ka esperiénsia husi tempu uluk, inklui memorias husi infánsia, adolescénsia, ka esperiénsia ne'ebé supostamente mai husi moris uluk (past life regression). Prátika ne'e ho objetivu atu komprende problema psikolójiku, trauma, fobia, no konflitu emosional iha moris agora, liu husi identifikasaun kauza iha tempu liu ba. Artigu ida ne'e mak parte husi Hipnoze Terapéutika no asumi prinsípiu ba ema barak iha Timor-Leste, katak Reinkarnasaun (moris foun) eziste.

Definisaun

Regresaun Hipnoze mak prosesu ida ne'ebé terapeuta hipnótiku ida ajuda kliente atu tama iha estadu transe hipnótiku, ne'ebé relaxadu no fó atensaun boot ba laran. Iha estadu ne'e, konsiénsia kliente nian bele foka ba memorias ne'ebé la klaru ka subkonsiénte. Terapeuta nia funsaun mak atu guia kliente hodi "volta" ba tempu spesífiku, husé pergunta sira hanesan "Ita iha ne'ebé?" ka "Saida mak ita haree?". Klásifikasaun báziku mak Regresaun ba Idade (Age Regression) – hasa'e memorias husi moris atuál nia infánsia – no Regresaun ba Moris Uluk (Past Life Regression – PLR) – ne'ebé kliente deskreve persona, fatin, no eventu husi tempu ne'ebé supostamente moris uluk.

Istória

Konseitu regresaun ba moris uluk la'ós foun, maibé popularizasaun nian iha Oksidente modernu komesa ho lian Amerikanu Morey Bernstein. Iha tinan 1956, nia publika livru The Search for Bridey Murphy, ne'ebé deskreve nia esperiénsia ho kliente ida (Ruth Simmons) ne'ebé, iha transe hipnótiku, dehan katak nia mak ema feto Irlandés naran "Bridey Murphy" iha sékulu XIX. Livru ne'e halo debate públiku boot.

Iha dékada 1980, psikiátra Amerikanu Dr. Brian Weiss sai figura importante liu tan. Nia relata katak durante trata kliente feto ida ho terápia konvensional, kliente ne'e deskreve detallu barak kona-ba moris uluk ne'ebé, tuir Weiss, ajuda nia atu kura fobia no ansiedade lalais. Weiss nia livru sira hanesan Many Lives, Many Masters (1988) no Through Time into Healing populariza ideia katak regresaun moris uluk mak métodu terapéutiku válidu.

Psikólogu Dr. Michael Newton dezenvolve métodu espesífiku ida hanesan Regresaun ba Vida Antes Moris (Life Between Lives – LBL). Tuir Newton, durante transe profunda, kliente sira bele "vizita" reinu espiritual, hasoru mestri espiritual, no komprende planu moris nian. Nia livru Journey of Souls (1994) deskreve esperiénsia sira-ne'e.

Autora Dolores Cannon mós kontribui ho nia métodu úniku, ne'ebé naran "Métodu Cannon". Nia hakerek livru barak kona-ba nia peskiza ho kliente sira, inklui temas hanesan extraterrestre, profezia, no fizika kwántika, sempre lori perspetiva katak univérsu ne'e espiritual.

Metodolojia

Sesáun regresaun hipnótiku tipikamente komesa ho indusaun (induction), ne'ebé terapeuta uza lian ne'ebé kalma atu ajuda kliente atu relaxa profunda. Hafoin kliente tama iha estadu hipnótiku, terapeuta guia nia atu "viajen" liu husi korredór, tun ba eskada, ka la'o tama iha porta, ne'ebé reprezenta dalan ba pasadu. Kliente hetan pedidu atu deskreve saida mak nia haree, rona, no sente. Terapeuta la sujere detallu; nia dehan "Deskreve saida mak ita haree agora." Kliente bele ko'alia hanesan observadór ka bele sente hanesan persona ne'ebé iha kena. Iha kazu regresaun moris uluk, kliente bele dehan nia naran, idade, fatin moris, no eventu traumátiku. Sesáun remata ho desindusaun (bringing back) ne'ebé di'ak, asegurando katak kliente fila ho seguru no la hela ho emosaun forte.

Tipu sira

  • Regresaun ba Idade (Age Regression): Foka ba eventu husi moris atuál ne'ebé subkonsiénte hela de'it. Uza atu hasa'e no rezolve trauma husi abuzu, asidente, ka perda iha infánsia.
  • Regresaun ba Moris Uluk (Past Life Regression - PLR): Foka ba esperiénsia ne'ebé deskreve moris antes. Kliente bele deskreve kultura, vestuáriu, no kaer moris ne'ebé la ho nia moris atuál. Terapeuta sira haree hanesan fonte ba komprende fobia, relasaun difísil, ka talentu natural.
  • Regresaun ba Vida Antes Moris (Life Between Lives - LBL): Métodu Michael Newton nian. Kliente "halai" husi momentu mate iha moris uluk ba estadu espiritual antes moris foun. Nia bele hasoru alma seluk, haree "escola" alma nian, no rona konsellu husi mestri espiritual. Prátika ne'e fó signifikadu ba moris agora.

Perspetiva Sientífika

Komunidade sientífiku dominante konsidera Regresaun ba Moris Uluk la ho baze ebidénsia sólidu. Psikólogu barak hateten katak "memória" moris uluk ne'e bele mosu husi:

  • Konfabulsaun: Serebru nia tendénsia atu kria istória koerente husi fragmentu informasaun.
  • Imajinasaun Guidada: Kliente subkonsiéntemente satisfaze esperasaun terapeuta nian.
  • Memória Kultural: Informasaun ne'ebé hetan ona husi livru, filme, ka istória família.
  • Estado Hipnótiku nia Natureza: Transe hipnótiku aumenta sugestionabilidade, halo ema susar atu distingue realidade ho fantazia.

Maibé, terapeuta sira hanesan Brian Weiss argumenta katak ebidénsia mak kliente nia mudansa pozitiva no kura lalais depois sesáun, no mós detallu istóriku ne'ebé kliente la bele hatene. Debate ne'e la remata.

Peskiza kona-ba Reinkarnasaun

Peskizadór sira hanesan Dr. Ian Stevenson (husi Universidade Virginia, EUA) halo estudu intensivu kona-ba labarik sira ne'ebé deklara katak sira iha memorias moris uluk. Nia dokumenta kazu 2,500 iha nasaun hanesan Índia, Líbano, no Sri Lanka. Stevenson koleta testemuña, verifika detallu hanesan naran ema, fatin, no maneira mate, no frequentemente hetan korrespondénsia. Kritiku sira dehan metodolojia nia la rigorozu no kultura lokal influénsia labarik nia deklarasaun. Maibé, nia trabálhu kontinua ho Dr. Jim B. Tucker agora, no konsidera hanesan tentativa sériu atu estuda fenómenu reinkarnasaun.

Prátika iha Timor-Leste

Iha Timor-Leste, prátika Hipnoze Terapéutika sai popular liu tan iha dékada 2010, ho terapeuta nasionál sira hanesan Sr. João Ximenes (Dili) no Sra. Maria de Fatima (Baucau) ne'ebé oferese servisu inklui regresaun. Sira treina iha Indonézia ka Austrália. Maibé, Regresaun ba Moris Uluk espesífikamente, pratika menus tanba debate kultural no relijiozu.

Kultura Timór nian rasik iha konseitu forte kona-ba lumak (espíritu) no ligasaun ho rai-ulun. Ema barak fiar katak espíritu sira bele hetan reinkarnasaun iha família ne'ebé hanesan, maibé la'ós hanesan konseitu Oksidentál nian. Iha lisan, labarik ida bele hanesan matebian (mate isin) husi avó/avó-feto, no hetan naran hanesan. Ida ne'e la'ós "moris uluk" iha sentido terapéutiku, maibé parte husi siklu família nian. Portantu, ideia regresaun atu vizita moris iha Egiptu ka Roma la komún.

Igreja Katólika, ne'ebé influénsia boot, rejeita formalmente doutrina reinkarnasaun no konsidera prátika regresaun moris uluk perigozu, possivelmente lori envolvimentu ho forsa espiritual la di'ak. Maibé, ema katuas sira iha suku barak bele komprende liu fiar ba espíritu, maibé mós haree métodu hipnótiku ne'e hanesan dalan modernu ida.

Konsiderasaun Légal no Étika

Iha Timor-Leste, la iha lei espesífiku regula prátika hipnoze ka regresaun. Maibé, terapeuta sira tenke halo tuir prinsípiu étika báziku:

  • Konsentimentu Esplisitu: Kliente tenke komprende klaru saida mak regresaun no risku sira.
  • Seguransa: Terapeuta tenke kapás atu kontrola sesáun no ajuda kliente se nia sente emosaun aat boot (abreaction).
  • La Sugere: Terapeuta la bele sujere detallu istória ka hasa'e trauma ne'ebé kliente la preparadu atu hasa'e.
  • Limite: Terapeuta la bele promete kura, garante reinkarnasaun, ka husu osan boot bazeia ba promesa ne'e.
  • Respeitu ba Kultura no Fiar: Iha kontestu Timór, terapeuta presiza sensibilidade boot. Rekomenda atu uza regresaun ba idade (infánsia) uluk, antes konsidera regresaun moris uluk. Tenke respeita fiar relijiozu kliente nian no la kontra doutrina Igreja nian direitamente.

Terapeuta ida tenke mós hatene katak regresaun la substítui tratamentu médiku ba moras mental hanesan depresaun grave ka psikóze.

Haree mós

Kategoria:Hipnoze Kategoria:Reinkarnasaun Kategoria:Regresaun Moris Uluk